Redditi-põlvkond eeldab avalikku programmeeritavat maailma, mis viib paratamatult konfliktini autoriteediusuga.
Ameerika finantsturgudelt tulevad märgid pajatavad meile olulistest ühiskondlikest muutustest.
Võtame näiteks aasta alguse, kui miljonid ameeriklased olid kätte saanud oma 600dollarise toetuse. Keskklass, kel otsest puudust majas ei olnud, hakkas otsima kohta „helikopteriraha“ kasvatamiseks. Järgnevate päevadega tegi eikellegi juhitud internetiraha Bitcoini kurss rekordi. Üle maailma juhuslike arvutite mälus pesitseva rahaühiku väärtus jõudis 40 000 dollarini. Peale finantsistide veendub üha rohkem tavalisi inimesi, et klassikaliste dollarite asemel on targem hoida väärtust bitcoinis, mille lähtekood on avalik. See tähendab, et seda ei saa kellegi suvast juurde trükkida nagu dollarit või eurot.
See, mis juhtus eelmisel nädalal börsil GameStopi aktsiaga, saadab tegelikult samu sõnumeid. Nimelt taipasid Redditi avalikus internetifoorumis kogunenud üksikinvestorid, et üks finantsmaailma suur riskifond on kuhjanud meeletuid panuseid peamiselt videomängude müügile keskenduva kaubandusketi GameStop aktsia kokkukukkumisele. Kui GameStop käib alla, teenib riskifond kasumit. Redditi-põlvkond otsustas aga vastu võidelda: miljonid anonüümsed foorumikasutajad asusid aktsiat ostma ja nii tegi see ligi 1900protsendise tõusu. Riskifond pidi hoopis ise kokkukukkumise vältimiseks küsima sõpradest investoritelt paar miljardit abiraha.
Kõige kõnekam oli GameStopi loo järgmine vaatus. Nimelt andis üksikinvestoritele võimaluse ja vabaduse börsil suurte Wall Streeti fondide vastu mängida tarkvara, nagu näiteks investeerimise massidesse toonud mobiilirakendus RobinHood. Ent kui Redditi-põlvkond GameStopi aktsia rallima pani, tõmmati neil vaip jalge alt. Rakendused-platvormid keelasid aktsia ostmise, panid ostetud aktsiad odavalt sundmüüki ning börsijuht kommenteeris, et „redditlaste“ ehk üksikinvestorite tegevuse peale ongi õige kauplemine peatada.
Konflikt polnud mitte üksnes finantsmaailma suurte ja kõigutamatute ehk Wall Streeti ja väikese investori vahel, vaid milleski enamas. Usk, et tarkvara on objektiivne ja annab igaühele õiguse kas või ühena miljonite seast oma rahanatukesega kaubelda, sai ränga hoobi.
See käib Redditi-põlvkonna – keda polegi tingimata vaja vanuseliselt defineerida – maailmavaate vastu. Lühidalt öeldes tahab see põlvkond ise juhtida oma saatust, võidelda traditsiooniliste, varjatud ja kinniste protsesside vastu. Selles võitluses on nende tööriist igaühele kättesaadav tarkvara ehk kood.
Sama juhtmõtte, aga hoopis teises keskkonnas ja skaalas, tundsin ära hiljuti ühe Eesti abituriendiga rääkides. Millised on 2021. aastal täiskasvanuellu astuja ootused maailmale? Need võttis hästi kokku selle noore soov saada endale autojuhiluba. Kuigi ta oli usinalt läbinud autokooli, oli loa saamisel takistuseks jäänud maanteeamet, kus on sõidueksami sooritamiseks pikk järjekord. Mis kõige hullem, järjekord ja selles kulgemine on raskesti prognoositav ning läbipaistmatu: kui keegi tühistab oma eksamiaja, saab selle omale napsata esimene avastaja. Ootamatult vabanenud eksamiaja leidmisega võiks ju oma juhiloa kätte saada mitu kuud varem, aga maanteeameti infosüsteemid ei paku automaatset ümberregistreerumist varasemale ajale.
Mida teeb selle peale tavaline Eesti noor? Ta kirjutab Pythoni programmeerimiskeeles väikse koodijupi, mis käib pidevalt (aga mitte liiga tihti, et vältida maanteeameti serveris halba nimekirja sattumist) uurimas vabanenud eksamiaegu. Ja nii saabki mõne päevaga ootamatult vabanenud eksamiaja. Selle leidlikkuse tasuks on tal juhiluba juba taskus.
Edukas on see, kes kasutab või kirjutab ise tarkvara, et ajada asju riigiametitega, olla tööl tootlikum, korraldada oma elus tüütuid korduvaid tegevusi, suhelda kus tahes paiknevate lähedastega, nautida meelelahutust ja luua kultuuri.
See pisike rohujuurenäide tuletab väga teravalt meelde, et isegi kui peame Eesti e-riigi infosüsteeme maailmas eesrindlikuks, ootavad uue põlvkonna kodanikud riigilt midagi palju enamat. Riik, raha ja igaühe elu mõjutavad institusioonid ei pea olema lihtsalt internetis, vaid ka lähenetavad koodi abil. See tähendab IT-mõttes programmeerimisliideseid (API), kus igaüks saaks avalikult panna oma koodi klappima institutsiooni koodiga.
Kuigi tänavune abiturient ja niinimetatud millenniumlased kuuluvad rangelt võttes eri põlvkondadesse, ühendab neid usk koodi – elu asjatoimetuste programmeeritavusse. Ja kood olgu avalik, läbinähtav, auditeeritav. Ma usun, kui näitate mulle koodi!
Kui koroonakriis eelmisel kevadtalvel puhkes, tekkis juba ammu enne seda, kui riigiametites pilt asjast ette saadi, internetti omaalgatuslikke ülevaateid nakatunutest, statistikat, tulevikuprojektsioone ja muid andmekogumeid. Koodi ja andmete – mitte autoriteedilt saabuva kinnituse – oma silmaga nägemine on saamas vundamendiks, millele see põlvkond oma usalduse rajab.
Oluline on mõista, et see pole lihtsalt põlvkondlik iseärasus või ajastu veidrus, vaid kohastumus digitaalses ühiskonnas edukaks toime tulemiseks. Digitaliseerumine on juba muutnud peaaegu iga eluvaldkonda. Avatud võrgustumine, kus institutsioonidega saab koodi kaudu suhelda, jätkab seda pööret veel kiiremini. Edukas on see, kes kasutab või kirjutab ise tarkvara, et ajada asju riigiametitega, olla tööl tootlikum, korraldada oma elus tüütuid korduvaid tegevusi, suhelda kus tahes paiknevate lähedastega, nautida meelelahutust ja luua kultuuri.
See põlvkond tahab ka juhtida oma vara ja raha, nagu kinnitavad bitcoin’i ja GameStopi lood. Tehnoloogiafuturist Balaji Srinivasan ütleb, et kui 19. sajandil automatiseerisime põllumajanduse ja 20. sajandil tootmise, siis 21. sajandil teeme sama investeerimisega – igaühel on võrdne võimalus osaleda majanduse vereringes. Nagu ka GameStopi lugu näitab, toob usk koodi ja avatud lähteandmetesse konflikte selle osaga maailmast, mis toetub autoriteedile, väljakujunenud tavadele ja traditsioonile.
Konfliktidesse sukeldumise asemel on aga vaja koodiusku hoopis laiendada. Meil tuleb aidata see üha rohkematel omaks võtta. Iga Eesti kooli lõpetav noor peaks teadma, kuidas kirjutada lihtsamaid koodiridu, mida tal elus vaja läheb või millega iseend ja ümbritsevaid digitaalselt turvata. Need on kohastumused, mida on vaja, et digitaalses infoühiskonnas hakkama saada.