Alles mõned aastad tagasi peeti “super AI” või tehisaru teemal arutlemist heas mõttes ekstsentriliste tüüpi inimeste pärusmaaks. Veidi liialdades on need inimesed, kel on sellise “hobiga” tegelemiseks ressursse, mis tavaliste inimeste probleemidega ei kattu.
Võibolla on hea näide see intervjuu Jaan Tallinnaga ca 8 aastat tagasi. Jaan ütles siis, et peame juba praegu arvestama üha targema tehisaru saabumisega ja kuidas see meie elu muudab. Näiteks peame end kaitsma tuleviku eest, “kus autonoomsed droonid ise otsivad sihtmärke”. See tundus tollal paljudele elukauge näide probleemist, mida lahendada. Kerime aja tänasesse päeva: esiteks on droonisõda väga eluline; teiseks arvaksid ilmselt paljud, et meil oles kohe selliseid droone vaja.
Võib-olla aitab see meenutus tõdeda, et:
- meil ei ole mitte AI hype cycle, mis korraks mullina paisub ja siis lõhkeb, vaid juba ammu ette nähtud riskide realiseerumine muutub ühe tõenäolisemaks
- praegu tehtud ebarealistlikud, elukauged või ekstsentrilised prognoosid ja ennustused võivad mõne aasta pärast olla eluliselt põletavad
- kui te praegu ei taha mõelda AIle, siis varsti mõtleb AI test – nii kõnekujundina kui ka otseselt
Minu infovoog on hetkel poolenisti täis tehnoloogiafirmade juhtide üleskutseid, mis on kõik enam-vähem sama sõnumiga: “AI tuleb meie töökohtade järele, ärgake üles!” Kõlab pisut hüsteeriliselt, aga need ongi mõeldud auditooriumile, kellele malbem lähenemine ei mõju.
Infovoo teine, huvitavam pool, püüab sedasama äratuskella helistada märksa sisulisemate diskussioonide, referaatide, esseede, prognooside ja artiklite kaudu. Näiteks:
- Kitsast tehisarust üldise tehisaruni ja edasi super tehisaruni
- Uuringutel põhinev tehisaru prognoos 2027. aastaks (spoiler: see lõpeb pauguga)
- Milleks (mentaalselt) pingutada, kui meil on tehisaru?
Lõpetuseks aga tervitan kõiki AI lugejaid!